Kontrollventiil viitab klapile, mille ava- ja sulgemisosa on ümmargune klapi ketas, mis toimib oma massi ja keskmise rõhu abil, et blokeerida söötme tagasilöök. See on automaatventiil, mida tuntakse ka kui kontrollventiil, ühesuunaline klapp, tagasivoolus või isolatsiooniklapp. Kettaliikumise režiim jaguneb lifti tüübiks ja kiigetüübiks. Tõstekontrollventiil on struktuuri poolest sarnane maakera klapiga, välja arvatud see, et sellel puudub ketta juhtimiseks klapi vars. Keskmine voolab sisselaskeavast (alumine külg) ja voolab väljalaskeavast välja (ülemine külg). Kui sisselaskerõhk on suurem kui ketta kaalu ja selle voolutakistuse summa, avatakse klapp. Seevastu klapp on suletud, kui keskmine voolab tahapoole. Kiigekontrolli ventiilil on kaldus ketas, mis võib telje ümber pöörata, ja selle tööpõhimõte on sarnane tõstekontrolli klapi omaga. Kontrollventiili kasutatakse pumbaseadme alumise klapina sageli vee tagasilöögi vältimiseks. Kontrollventiili ja gloobuva klapi kombinatsioon võib mängida ohutuse isolatsiooni rolli. Kontrollventiilid kuuluvad automaatsete ventiilide kategooriasse ja neid kasutatakse peamiselt torujuhtmetel, millel on ühesuunaline keskkond, ja laske keskkonnas ainult ühes suunas voolata õnnetuste vältimiseks.
Kontrollventiile kasutatakse ka liinidel, mis varustavad abisüsteeme, kus rõhk võib tõusta kõrgemale süsteemi rõhust. Kontrollventiile saab peamiselt jagada pöördekontrollventiilideks (pöörlevad vastavalt gravitatsiooni keskpunktile) ja tõstetud kontrollventiilid (liikudes piki telge).
Kontrollventiili funktsioon on ainult selleks, et keskkonnas voolata ühes suunas ja vältida voolu vastassuunas. Tavaliselt töötab selline klapp automaatselt. Ühes suunas voolava vedeliku rõhu toimimisel avaneb klapi ketas; Kui vedelik voolab vastupidises suunas, toimib klapi iste vedeliku rõhk ja klapi ketta ise kaal voolu katkestamiseks.
Kontrollventiilid sisaldavad pöördekontrolli ventiile ja tõstekontrollventiile. Kiigekontrollklapil on liigendmehhanism ja kaldu istme pinnale kaldub vabalt uksetaoline ketas. Et tagada, et klapiklakk pääseb iga kord istmepinna õigesse asendisse, on klapiklakk konstrueeritud liigendmehhanismi, nii et klapiklakk oleks piisavalt pöörderuumi ja see muudaks klapi klambri tõeliselt ja põhjalikult kontakti klapi istmega. Ketast saab valmistada täielikult metallist või see võib olla inkrusteeritud naha, kummi või metalli sünteetilise kattega, sõltuvalt jõudlusnõuetest. Kui pöördekontrollventiil on täielikult avatud, on vedeliku rõhk peaaegu takistamata, nii et rõhu langus läbi klapi on suhteliselt väike. Tõstekontrollventiili ketas asub klapi istme tihenduspinnal klapi korpusel. Välja arvatud see, et klapi ketas võib vabalt tõusta ja langeda, on ülejäänud klapp nagu maakera klapp. Vedeliku rõhk paneb klapi ketta tõstmise klapi istme tihenduspinnalt ja söötme tagavool põhjustab klapi ketta kukumise klapi istmele ja katkestab voolu. Vastavalt kasutustingimustele võib ketas olla kogu metalli struktuur või kettaraamile inkrusteeritud kummipadja või kummirõnga kujul. Nagu stoppklapp, on ka vedeliku läbimine läbi tõstekontrollventiili kitsas, seega on rõhu langus läbi tõstekontrollventiili suurem kui pöördekontrollventiili oma ja pöördekontrollventiili voolukiirus on piiratud. haruldane.
Kontrollventiilide klassifikatsioon
Konstruktsiooni kohaselt saab kontrollventiili jagada tõstekontrollventiiliks, pöördekontrollventiili ja liblikate kontrollventiili. Nende kontrollventiilide ühendusvormid võib jagada neljaks tüüpi: keermestatud ühendus, äärikuühendus, keevitusühendus ja vahvliühendus.
Materjali kohaselt saab kontrollventiili jagada malmist kontrollventiil, messingist kontrollventiil, roostevabast terasest kontrollventiil, süsinikterase kontrollventiil ja sepistatud terasest kontrollventiil.
Funktsiooni kohaselt saab kontrollventiili jagada DRVZ Silent Check klapiks, DRVG Silent Check klapiks, NRVR Silent Check klapi, SFCV kummikettakontrolli klapi ja DDCV topeltkettaga kontrollventiili.
Postiaeg: 107.-20121 august